Usteris valitsev filosoofia

Läänid, jumalad ja muud loomad
Kasutaja avatar
Die
Rollimängumaniakk
Postitusi: 28014
Liitunud: 18 Aug 2004, 16:19
Asukoht: Ilmaplats

Usteris valitsev filosoofia

PostitusPostitas Die » 25 Okt 2013, 15:10

Praegusel ajal on filosoofias domineerivad peamiselt kaks omavahel vastanduvat koolkonda: traditsioonilis-ratsionalistlik ja apokalüptilis-hedonistlik. Vähemal määral tegutseb ka skeptikuid, kes pole aga kunagi eriti populaarsed olnud.

Kõige klassikalisem, juba ligi 200 aasta eest tegutsenud filosoof, keda õpitakse ja kelle vaadetest tulenevad ka väga paljude teiste vaated, on Daiame. Naise käest on ka tuntud sõnad “kes uurib olevat, uurib jumalaid” s.t üldine väga positiivne suhtumine igasugu (loodus)teadusesse. Zefrem, kuulus matemaatik ja füüsik, mitmete tuntud seaduste avastaja, oli tema õpilane.

Juba esimesed filosoofid kirjutasid sellest, et maailm on jumalate loodu ning inimese jaoks on õigeim tee käia jumalate seatud raja järgi. Daiame aga rõhutas, et mitte ainult usk, vaid just ratsionaalne mõistus on see, mis jumalad on inimesele andnud selleks, et nende tahet mõista. Daiame ja daiamistide jaoks on universum korrapärane tervik ning ka õigem viis elada on tasakaalukas ja harmooniline. Seejuures on eelkõige tähtis järgida traditsiooni, sest see on põlvkondade tarkusest välja kasvanud eluviis. Igaühele on maailmas antud sünnipärane roll ning ratsionaalne inimene arendab selle täiuseni. Nii hoolitseb läänivalitseja oma lääni eest parimal võimalikul moel, talupoeg on aga tubli põlluharija. Tasakaalukas inimene surub maha heitlikud emotsioonid, mis veavad teda etteseatud rajast kõrvale (näiteks kui talupojaks sündinu peaks hakkama tahtma korraga valitsejaks saada), aga seal ootab teda hukatus, sest ta jätab nii enda loomuse ja igatseb võõrast.

Daiame tegutses peamiselt Krente lääni suurimas linnas Xeus'is (loe: heus) ning seal tegutseb tänini ka tema rajatud seminar Daiameon.

Muidugi oli juba omal ajal ja varemgi hoopis teisiti mõtlejaid, eesotsas Galymnetesas tegutsenud filosoof Galemenoniga, kes on tuntud peaasjalikult oma skeptilisuse poolest. Temalt pärineb hüüdlause “kahtle kõiges!”. Mees kutsus inimesi üles esitama kõige kohta küsimusi “miks?” ja mõistma nii traditsioonide, loodusnähtuste kui ka kõige muu põhjuseid selleks, et leida olemasolevates seletustes vigu ja parandada neid. Enamasti esitaski ta küsimusi ega andnud vastuseid, kuid tema küsimuste seas oli ka selliseid nagu (teosest “Ühiskonna alused”): Miks valitsevad lääne alati need samad perekonnad? Mis siis, kui me kasvataksime kõige kehvemast perest pärit talupoega, nagu seda tehakse tulevase lääniisandaga, ja temast saaks sama hea või veel paremgi valitseja? Teine tema (kuri)kuulus küsimus on: Mis siis kui inimesed jumalate tahtest valesti aru saavad?
Veel teatakse teda kui meest, kes suri kuidagi väga kummaliselt (väga palju vastakaid versioone, teda tabanud äkksurm või läinud hulluks ja hüpanud kaljult alla jne jne). Vastased süüdistasid teda jumalateotuses ning nende jaoks oli tema surm ei miski muu kui jumalate karistus.
Hilisemal ajal aga leidub neid, kes on hakanud otsima tema küsimustele vastuseid, sest küsimine pole nende meelest ju muud, kui ratsionaalsuse ilming.
Ka Darion Thegar’it peetakse Galemenoni “õpilaseks”, ehkki filosoof ise pole seda fakti kunagi päriselt ei kinnitanud ega ka ümber lükanud.

Veel tegutsenud ligi 250 aastat tagasi mõtleja nimega Visedia, kes olla kuulutanud, et ühel päeval “on tuntud olemasolev määratud langema”. Tema ei olnud aga eriti tuntud ning ka tema teoseid ei ole väga säilinud. Tuntuks on naine hoopis saanud mõnekümne aasta eest tegutsenud filosoof Senasmani tõttu, kes oma raamatut “Enne lõppu” alustab lausega: “Targal Visedial on õigus.” Kogu elu mõtteks pole ju muud kui sellest saadav nauding, kirjutab Senasman, kuid kõige selle saatus on paratamatult hävida. Inimene sureb, kuid ka tema pärand ei jää püsima, sest maailm on pidevalt muutuv ja kaootiline paik ning seetõttu tuleb võtta hetkest seda, mis võtta annab ja “unustada homse hävingu tume paine.” Tema peab õigeks inimeseks just seda, kes elab oma elu pidutsedes ja nautides, sest tõeliselt elanud on just see, kes on tõeliselt nautinud.
Sellest tulenevalt on vaidlused senasmaanide ja daiamistide vahel paratamatud.

Senasmani rajatud seminar asub Mbreithes ja tuntakse Senasmaia nime all.
It's not a world of sunshine, strawberries and fluffy white bunnies. It's a world where you fall and the vultures gather for a feast.

Mine “Maailma üldinfo”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline