Mängumaailma tutvustus

Läänid, jumalad ja muud loomad
Kasutaja avatar
Die
Rollimängumaniakk
Postitusi: 28014
Liitunud: 18 Aug 2004, 16:19
Asukoht: Ilmaplats

Mängumaailma tutvustus

PostitusPostitas Die » 25 Okt 2013, 14:59

Piirkonna geograafia:

Mägine. Tasandikud vahelduvad mäeahelikega, ning mäed võivad olla ikka päris kõrged (võrdluseks: Tatrad, Alpid) Ohtralt jõgesid. Meri on kaugel eemal. Kui keegi on merd näinud, tähendab see, et ta on ikka väga kaugele rännanud. (Vahel kasutatakse merd ka säärases tähenduses, et kui keegi udujuttu ajab, öeldakse "ta räägib, et on merd näinud".)

Kliima:

Suvel soe ja pehme (vrd Itaalia, Kreeka), talvel karm, lumine ja külm (tihedad tuisud, kogu maa lumme mattunud, vaid suuremaid teid hoitakse lumest vabana, et saanid läbi pääseksid, sageli kriitiliselt külm temperatuur. Eriti külma ilma kohta öeldakse "Etulathi talv" või "Etulathi öö". Talv kuulub külmajumalale.) Sügiseti ja kevadeti sajab ohtralt, siis kogutakse ka suveks vett varusse. (Selleks on eraldi ehitatud reservuaarid)


Poliitika:

Kuidas läänid tekkisid, ei ole teada. Aastasadu on läänide valitsejateks olnud samad perekonnad, ja nii ongi. Kas kunagi on kusagil olnud mõni valitseja, kes on selle määranud, võib küsida vaid OG, ja vastus on, et see ei ole teada. Ainus IG spekulatsioon on, et tegu võib olla jumalate poolt määratuga.

Ainus poliitika on see, mida läänide valitsejad ajavad, oma lääni siseselt (iga lääni valitseja võib ise seadusi kehtestada, kuni need ei lähe totaalselt vastuollu teiste läänide seadustega või ei sea teisi lääne ohtu. Kokkuvõtlikult: kuni teised läänid ei protesteeri, võid sa põhimõtteliselt lääni valitsejana teha, mida tahad. Muidugi, oma lääni ruineerimine on alati halb mõte.) ja iga-aastastel piirkonna kokkusaamistel arutatakse ka üldiseid ja kõiki puudutavaid küsimusi, lapitakse naabrite tülisid jne.

Ülimaks võimuks läänis on seega lääni valitsejad. Nemad on omas läänis ka ülimad kohtumõistjad (ainus, kes võib siinkohal ka lääniisandale veto panna, on ükskõik millise jumala ülempreester, sest ülempreestrite suu läbi kõnelevad jumalad).

Harva juhtub siiski, et mõni kohtumõistmine lääni valitsejani välja ulatub (eks see sõltub muidugi ka valitsejast). Külades on külavanemad, linnades raad ja gildid, kes korra eest hoolitsevad.

Linnad on üldiselt autonoomsemad kui külad. Kui külas jookseb kõik täpselt nii, nagu lääni valitseja ütleb, siis linnas millegi uue kehtestamise puhul tuleks lääni valitsejal esmalt gildijuhtidele ja raele auk pähe rääkida. (Suure tõenäosusega see õnnestub, aga see viidab aega, ja enamus läänide valitsejaid laseb seega linnadel elutseda nii, nagu nood elutsevad, eeldusel, et nad oma iga-aastaseid andameid ära ei unusta, lääni seaduseid austavad, ja mingeid "lollusi" ei tee).

Ning mis puutub keskmise lääni suurusesse, siis on see võrreldav näiteks... Põlvamaaga. Või mõne teise mitte liiga suure Eesti maakonnaga. Lihtsalt asustus on hõredam. (V.a linnades, kus see on väga tihe.)



Majandus:

Ehkki põhimõtteliselt saaksid kõik läänid ka iseseisvalt hakkama, on kasulik ja huvitav omavahel kaubavahetust pidada, sest juba geograafiliselt kipub ikka olema nii, et mõnda piirkonda koondub rohkem puuvilju, teisal on jälle parem lina kasvatada jne jne.

Ning linnades on ohtralt käsitöölisi ja käsitööliste gilde, samuti kaupmehi.

Suvisel perioodil on kaubavahetus eriti tihe, talvel tõmmatakse tagasi - raskendatud tee ja ilmastikuolud.


Religioon:

Tsiteerides Getterit: Muuhulgas, nagu mina asjast aru saan, siis "religioon" on ainult OG tinglik termin. IG tundub, et "religioon, mis religioon? Jumalad on olemas, see on tõestatav (ja ammu ära tõestatud) fakt. Nendega läbikäimiseks tuleb teha teatud tegusid, see on fakt. Öelda, et jumalaid pole olemas oleks nagu öelda, et su vanemaid pole olemas."

Preesterkonnaga liitumine on vabatahtlik akt. Noorukeid võetakse templisse nende vabal soovil (ja soovitavalt ka vanemate nõusolekul), neid õpetatakse seal (sageli kuni kümme aastat) ja alles peale õpiaega ja teatud katsete-riituste läbimist võib õpilasest saada alamastme preester. Õpilasena võib alati ka ümber mõelda, preestriks saamine ei ole sunduslik. On ka neid, kes on õpingud katki jätnud ja tagasi ilmalikku ellu naasnud. (Ehkki neid pole eriti palju, sest juba templisse õppima minek on teadlik valik ja selleks on ikkagi olemas mingi kutse, kutsumus, tihedam side teatud jumalaga).

Ja peale preestriks saamist õpingud vaid jätkuvad, järjest rohkem süvitsi ja järjest raskemad on õpingud, tähtsamad teadmised ja rängemad ka katsumused. Ning vähesed valitud jõuavad kõrgemale. See ei ole karjääriredel ja sageli ei anna kõrgem positsioon isegi rohkem õigusi - aga see annab kindlasti rohkem teadmisi ja sügavama kontakti oma valitud jumalaga.

Ning ülempreestrit peetakse üldiselt jumala maiseks kehastuseks - sest üldiselt on vaid ülempreestril see võime - kõnelda otse oma jumala häälega ja olla jumalale kehaks.

Ainus, kes võib ka lääniisandale veto panna, on ükskõik millise tunnustatud jumala ülempreester, sest ülempreestrite suu läbi kõnelevad jumalad.

"Maagia" on samuti OG termin, IG on tegu väega, mille jumal annab oma pühitsetud preestritele (harva ka mõnele teisele, aga see on enamjaolt selge vihje, et antud indiviid peaks templisse minema ja end jumalale pühendama).

Templid on ehitatud jumala väe ja tema pühitsetute kätega, üldiselt "tsiviliste" templit ehitama ei lasta, ehkki nad võivad abistada materjali kokkukandmise jms abitöödega. On ka siseruume jms kambreid, mida näevad ainult teatud astme pühitsetud preestrid, ja mida teised mitte kunagi ei näe. Tempel on müsteerium, jumala väest ja jumalale kuuluv.

Jah, templist võib ka ükskõik mille eest varjupaika paluda, ja seda üldiselt antakse (kui just jumal teisiti ei määra), aga seljuhul peab paluja ka leppima sellega, et jumal tema üle kohut mõistab, ja talle langeb osaks jumalik kohtumõistmine inimliku asemel. Kas ja kui paljud tahaksid selle valida?

"Jumalik" ja "ilmalik" ei ole lahus, vaid moodustavad ühtse kompoti.

Ühiskond:

Tugevalt hierarhiline - lapsed kuuletuvad oma vanematele, alama astme preestrid kuuletuvad vastuvaidlematult kõrgema astme preestritele, läänis elavad inimesed kuuletuvad lääni valitsejatele.

Ent samas - kui harvad erandid välja arvata, siis vanemad annavad ka oma parima, et lapsi kasvatada ning võimaldada neile haridus ning neid eluks võimalikult hästi ette valmistada, vanemad ja targemad preestrid õpetavad ja juhendavad nooremaid ning läänide valitsejad näevad vaeva, et nende läänides valitseks kord ja õitseng.

Ühiskond on suhteliselt võrdõiguslik - alati võib ette tulla, et mõnes peres on isa või ema äärmiselt dominantne ja kipub ülejäänud pereliikmete arvamustest üle sõitma, aga see ei ole tingitud soost, vaid iseloomust. Ka preesterkonna hulgas on sood võrdsed, ainult Aardonia templis on naiste osakaal tublisti suurem.


Ajalugu:

Ulatub umbes tuhatkond aastat minevikku. Ning nagu tundub, siis on kõik olnud alati enamvähem säärane, nagu see on ka praegu. Mingeid suuri sündmusi, sõdasid, leiutisi vms pole teadaolevalt aset leidnud. Alati on olnud läänid, linnad ja külad. Alati on olnud suvi ja talv, mäed ja tasandikud. Alati on olnud templid. Alati on olnud jumalad. Kust tulid inimesed? Ju jumalad lõid nad. Kust tulid jumalad? See ei ole küsimus, mida jumalate käest küsida. Jumalad on alati olnud.

Ajalugu käib läänide aastaraamatute ja perekonnasaagade annaale pidi. Ühel hetkel need ürikud algavad. Ja nii on.



LISA:

Kellele antakse haridust? Kes neid õpetavad? Mida neile õpetatakse?

Põhimõtteliselt kõigile, vähemasti mingil tasemel. Algharidust - õpetatakse lugema, natuke ka kirjutamist ja rehkendamist, saavad lapsed (või ka täiskasvanud, kui neil selleks vajadust ja soovi peaks olema) külakoolides, mille ontlikumad läänivalitsejad on rajanud (olemas kõigis neljas läänis, ehkki Galymnetesa’s on külakoolid väga viletsal tasemel ja paljudes külakogukondades ka täiesti puudu) ja linnades on raad ning gildid rajanud koole, kus lastele antakse alghariduse kõrval ka teadmisi ühe või teise käsitöö kohta - tublimad saavad jätkata õpipoiste ja tüdrukutena meistrite käe all. Ka templid peavad sageli üleval koole, kus õpetatakse niisamuti lugemist, kirjutamist, rehkendamist. Õpetavad lapsi külakoolides ja linnades kas seminaridest tulnud õpetlased või mõned teised, kes enda peale selle vastutusrikka töö võtnud. Templite juures aga on õpetajateks alamate astmete preestrid. Jõukam rahvas võib oma lapsed kas linna seminari saata või neile koduõpetajad palgata ja nad hiljem seminari saata, või siis ka saatmata jätta ja lihtsalt palgata eraõpetajaid ja igasugu õpetlasi.

Talulaste ja käsitööliste laste puhul algharidusega enamjaolt asi piirdubki, sest edasi on vaja juba töötama hakata või usinalt ametit õppida, mis ikkagi toidust annab. Seminari pääsevad nende seast vähesed, eriti kuna seminar on tasuline (võrreldes sellega, et algharidus on enamjaolt tasuta ja lääni poolt sponsoreeritud).

Seminar on nagu meie keskastme kool + gümnaasium. Õpetatakse paremini lugema, kirja ja ilukirja, rohkem rehkendamist, maateadust, gümnastikat (nagu kehaline kasvatus, umbes), loodusteadusi (siia hulka käib ka miski keemia-sugune aine jms). Seminari jagub neljaks-viieks aastaks ja selle lõpetanut peetakse korralikult harituks, kes võib soov korral ka teistele õpetada - mitmed seminari lõpetanud lähevadki maale külakoolidesse lapsi õpetama, või teevad sama linnas. Seminar on aga vaid osaliselt lääni kassast rahastatud ning õppemaks pole küll liiga suur, aga talulastele ja vaestele käsitöölistele ja muule linnarahvale jääb see siiski liiga kopsakaks. Teinekord maksavad läänivalitsejad või kultuurimetseenid küll juba algkoolis silma paistnud lastele stipendiumi, selle siin kui seal päris populaarse “harrastuse” toel on nii mõnigi vaene laps kõrgema hariduse saanud.

Enamus piirdub seminariga, nagu öeldud, annab see selles maailmas vägagi pädeva hariduse. On aga väike hulk inimesi, kes tahab edasi õppida, ja neist saavad õpetlased. Nemad uurivad peale seminari igasugu kirjandust end huvitaval alal, käivad reisimas ja leiavad endale mentorid, kes neid õpetaksid. Muidugi, õpetlaseks saamine on kulukas, seega teevad mõned seda õpetaja-ameti kõrvalt (mis eriti palju sisse ei too), kel aga paremini vedanud, seda toetab mõni metseen. Õpetlased moodustavad igas läänis Õpetlaste Kogu, ja selle ees tuleb noorel õpetlasel ka oma teadmisi kaitsta, et õpetlase nimetus välja teenida. Samas, kel õnnestub, sellele on teenistus ka garanteeritud, sest õpetlased on hästi tasustatud ja teretulnud koduõpetajateks läänivalitsejate lähiringis, jõukate kaupmeeste ja rikaste käsitööliste peredes. Nad on nii targad, et on vaatamata oma teinekord väga madalale päritolule, kuuluvad ühte otsa pidi juba kõrgseltskonda.

Kust saavad templid raha?

Templid saavad raha annetustest. Läänivalitsejad teevad annetusi regulaarselt (kogudes muuhulgas ka nn. templimaksu), nemad on tegelikud templite ülalpidajad, aga annetusi jätavad üldiselt ka kõik teised, sest templist saab säärast abi, mida ei saa kusagilt mujalt. Lisaks on templid läänile auks ja uhkuseks.

Kas erinevad preesterkonnad on üldiselt võrdsed või on mõni neist teoreetiliselt/praktiliselt tähtsam kui teised?

Üldiselt võrdsed.

Mida teatakse välismaast?

Mitte palju, ning keskmine suhtumine on stiilis “mingid imelikud kohad, kus elavad veel imelikumad barbarid”. Et Uster on mäeahelikega ning neid ümbritseva tühermaaga tublisti ülejäänud maailmast eraldatud, siis peab Usteri rahvas end (õigustatult) omaette maailmaks. Ja et kaubavahetus teiste maadega on pigem eksootika-otsimine ja oma lõbu ning risk nende poolt, kes selle võtavad - Uster toodab ise kõike, mida eluks vaja - siis pole ka kaubavahetus see, mis inimesi kaugeid maid avastama ajaks. Seiklejaid muidugi on, ja rikkaid kaupmehi, kes on kaubakaravane isegi üle mere saadavad ning sealt siis veidraid asju tagasi toovad.

Läänes üle mere on Wardan ja Chaurun, kus elavad pikad ja tõmmunahksed inimesed, kes kummardavad erinevaid koletisi, ja kust kaupmehed toovad värvilisi helmeid, kirevaid kangaid ja veidraid vürtse; põhjas suure tundra taga on Danmor, kus elavad heledanahksed inimesed ja hiiglased, kes kummardavad mingit müstiist suurt puud ja madu, seal on nii suvel kui talvel väga külm ning rändurid ja kaubitsejad on sealtpoolt toonud Usterisse erinevate metselajate karvaseid nahku. Idas pika tühermaa ja mäeahelike taga on omavahel pidevalt sõjajalal olevad linnriigid, Rayd ja Ydrai, kuuldavasti käib lahing jumalate üle - ühed kummardavad kuuekäelist naist ja teised miskit meesolevust, ning kumbki linnriik peab ainult oma jumalat selleks üheks ja õigeks. Sealtpoolt on kaasa toodud osavalt nikerdatud relvi ja ka teadmisi sõjakunstist, aga üldiselt ei kipu itta väga keegi, risk surma saada on liiga suur.
Lõunas on samuti meri, suur ja lai, ning pika meresõidu taga saarestik koos erinevate riikidega, millest kõige jõukam ja tähelepanuväärsem on vast Kighaves, kus kummardatakse Ööd ja ka inimesed on tumeda, peaaegu mustja nahaga. Sealt on toodud sulgi, vürtse ja suurte lilledega kangaid.

Mis tasemel on teadus ja tehnoloogia?

Matemaatilised teadused on kõrgelt arenenud, siit ka näiteks oskused ehitada täpseid veereservuaare ja arvutada välja, kui palju ja millise mahuga reservuaare on vaja, et põuaperioodid üle elada. Ka arhitektuur on täpselt väljamõõdetud, suvalisi vorme ei esine - geomeetria tundmine on kõrges hinnas.
Ka loodusteaduste ja astronoomia tundmist peetakse au sees, nende uurimist peetakse lausa lähenemiseks jumalatele, sest kuna jumalad on loonud maailma ja kõik selles leiduva, siis on igati õige seda kõike lähemalt uurida ja tundma õppida. Teatakse, kuidas tõusud ja mõõnad mõju avaldavad ning osatakse neid ka täpselt ette arvutada, õpetlastele ja preestritele on ka selge, et maailm on ümmargune (lihtsalt nii väga suur, et tundub lapik) ja samasugune kera nagu kuu, päike ja tähed (teatakse, et päike on soe, kuu ja tähed aga külmad - päikest seostatakse tulejumalannaga, kuud ja tähti aga ööjumalanna ja külmajumalaga). Tuntakse ohtrasti linnu ja loomaliike ning taimi, ja neid uuritakse hoolega (eriti viimaseid, kuna on teada, et neist võib teadlikule inimesele palju kasu sündida, teadmatule aga ka palju kahju). Anatoomiat uuritakse samuti hoolega, seda teevad võrdse huviga nii ravitsejaks õppijad, preestrid (eelkõige Aardonia pühitsetud) kui ka kunstnikud, sest inimkeha õigeks kujutamiseks peetakse oluliseks anatoomia tundmist.
Keemiat ja füüsikat (ehkki need pistetakse nimeliselt samasse patta loodusteadustega), eriti keemiat, uuritakse usinasti, ja ehkki keemia on tihedalt seotud taimeteadusega, on ka neid, kes kasvõi omaks lõbuks püüavad leida uusi aineid ja segusid, ning “vaadata, mida need teevad”, mis on ühe aine mõju teisele.
Hakatakse otsapidi jõudma sellele lävele, mida ületades avastatakse aurujõud - teatud ringkondades teatakse kõneleda, et esimesed õnnestunud katsed on juba tehtud, enamus inimesi ei tea sellest aga midagi, või peaks seda mingiks veidraks maagiaks.

Lühidalt tehnoloogiast: kuidas rakendada vett ja tuult, on juba ammu teada - veskid, tammid, rasked lüüsid, mida tõstetakse samuti vee ümbersuunamisega, erinevad vintsmehhanismid. Usteri inimesed on alati pürginud sinnapoole, et teha oma elu lihtsamaks ja mugavamaks, ning see on tublisti kaasa aidanud tehnoloogia arengule.
Samas - puudub nii aurujõud ning avastamata on täielikult ka elekter, pole suurtööstusi (samas käsitöölised kunstid on kõrgel tasemel!) ning kõige populaarsemad vahendid ringiliikumiseks on peale oma jalgade erinevad vankrid ja kaarikud, mille ette rakendatakse kas härjad, eeslid või hobused, ning talvel sõidavad jõukamad ringi uhkete tõlla moodi kinniste ja soojade saanidega, vaesem rahvas aga lihtsate jalastel saanide-kelkudega.
Klaas ja peeglid on olemas (aga need on lukskaup), kangaid värvitakse väga mitmekesiselt taimsete värvidega (sh košenill (arvukad roosad ja punased toonid), veripuu (arvukad lillad toonid), indigo (sinised) ja safran (kollased)), nahka mõistetakse igatmoodi parkida ja sellest kõiksugu rõiva ja tarbeesemeid meisterdada, meisterlikud pottsepad, kelledest osa ka kujuritena leiba teenib, kaunid kunstid (maalimine ja joonistamine, ilukiri, teater ja muusika).

Kes peale lääniisandate-emandate moodustavad nö kõrgseltskonna?

Lisaks läänivalitsejatele ja nende perekondadele ka rikkamad kaupmehed (Kiras) ja nende kaaskond, kultuuri metseenid (Aurelia) ja otsapidi ka õpetlased, sh filosoofid. Ütleks, et kõgseltskond sõltub muidugi suuresti sellest, keda läänivalitsejad parasjagu soosivad.

Kui rikkad umbes on läänivalitsejad? Templid?

Õige vastus oleks - piisavalt. Kuna kehtib ikkagi enamjaolt naturaalmajandus, siis läänivalitseja peab olema nii rikas, et ta jõuaks peale oma pere ja soo vajadusel toetada ka kõiki oma lääni linnu ja kogu maarahvast (kogudes näiteks parema viljasaagiga aastatel varusid, et nendest siis ikalduse ajal jagada jne), rajada templitele uusi Kodasid (läänis on üks peatempel ja ülejäänusid nimetatakse Kodadeks), küladesse ja linnadesse koole, hospidale, jne jne. Jah, läänivalitsejad elavad kindlasti jõukalt, aga liigsesse pillamisse suhtutakse negatiivselt - kui sa pillad oma lääni edendamiseks, toob see kuulsust ja au, kui aga vaid enese ja oma pere peale, siis ei loeta seda heaks käitumiseks. Muidugi, ahnitsemist ON ette tulnud ja tuleb ka praegu, aga liigne luksus ei ole “moes” ja oma jõukust näidatakse pigem heategevusega, erinevate asutuste rajamise või toetamisega jne.

Templid elavad lahedalt ära, aga seal on kõik täpselt jumalikku sihti mööda, ja kuna mitte midagi liigset pole vaja (üldiselt on templites elu vägagi askeetlik, nii et isegi talupojad nuriseksid tublisti elamistingimuste üle), siis on neil täpselt nii palju, kui vaja. Nad panustavad oma andamid Kodade ehitusse, templite juures olevatesse koolidesse, noorte preestrite õpetamisse, hospidalidesse, stipendiumitesse jms.

Kuidas suhtutakse vallaslastesse?

Enne abielu sündinutesse enamvähem normaalselt - ausalt öeldes kiputakse siin kui seal kõrgemast soost isikute puhul kosjasobitajate poolt lausa vallaslapsi välja otsima, sest nende olemasolu tõestab, et tegu on viljaka “isendiga”. Aga ehkki näiteks läänivalitsejate soost meesterahvas maksaks alamast soost naisterahvale pajukit, ei võtaks ta last enda juurde elama (rääkimata abiellumisest), ning kõrgemast soost naisterahvas annaks lapse ilmselt kaugete sugulaste juurde kasvatada või viiks templisse, sest kel vallaslaps kasvatada, sel ei ole lootust hästi abielu sõlmida, ning hoidku veel, et abielus olles peaks “kõrvalt” mõni laps sündima - see on häbiks nii sigitajatele (emale ja isale) ning häbimärgiks ka lapsele. Et abielu on, vaatamata sellele, et seda annab pealtnäha lihtsalt sõlmida ja lahutada, jumalik liit mehe ja naise vahel, siis vallaslaps on solvang sellele liidule ja seeläbi ka jumalatele. Paradoksaalselt on päris mitmed vallaslapsed templis üles kasvatatud ja preestriks saanud - omalaadne lunastus, ilmselt, kuna muuks nad väga ju ei kõlbaks, ja oma häbimärgi saab maha pesta vaid end lõpuni jumalatele pühendades. Kõrgseltskonda neid ei võeta, seminari või juba sellina meistri juurde õppima samuti mitte (usutakse lausa, et häbimärgiga laps toob jumalate pahakspanu ka nende peale, kes temaga kokku puutuvad), head abielupartiid pole neil loota…
It's not a world of sunshine, strawberries and fluffy white bunnies. It's a world where you fall and the vultures gather for a feast.

Kasutaja avatar
Die
Rollimängumaniakk
Postitusi: 28014
Liitunud: 18 Aug 2004, 16:19
Asukoht: Ilmaplats

Re: Mängumaailma tutvustus

PostitusPostitas Die » 26 Okt 2013, 21:44

Natuke üldiselt valitsevast (kohtu)süsteemist: (läänide valitsejad võiksid ja peaksid ise seda täpsustama)

Kohut peetakse avalikult. Külas on kohtunikuks külavanem (külavanem, muuseas, valitakse kogu küla poolt ja õnnistatakse templis), kes otsustab süü ja karistuse üle. Linnas on gildikohtud (gildiliikmetele) ja raad (kõigile ülejäänutele).

Kõrgeim kohtumõistja, kes võib alati ümber muuta teiste kohtunike otsuseid, anda armu või vastupidi, mõista surma, on läänivalitseja.

Karistuste liigid: varaline hüvitis
tööga tasa tegemine
avalik häbistamine
avalik ihunuhtlus
surmanuhtlus (üldiselt poomine)
It's not a world of sunshine, strawberries and fluffy white bunnies. It's a world where you fall and the vultures gather for a feast.

Magnus
Ilmaplatsi jedi
Postitusi: 89
Liitunud: 02 Apr 2009, 17:24
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Mängumaailma tutvustus

PostitusPostitas Magnus » 29 Okt 2013, 00:57

Krente läänist on jõudnud kaugemale lugu, et mõned kuud tagasi olid kolm eriti räiget sadisti ja vägistajat tulnud Rusti juurde armu paluma, et vabastada neid. Oma tegusid nad ei eitanud, üritasid hoopis õigustada ennast. Rust leidis, et see on rahva ja võimu solvang. Seetõttu otsustas ta, et täidab nende soovi - tühistab kõik nende karistused, laseb nad vabaks ja tunnistab seaduse silmis vabadeks kodanikeks. Annab nädala toidumoona tasuta ja paar vaskmüntigi. Enne vabaks laskmist aga lasi ta neile sepistada jalgade, käte ja kaela ümber mitmekilosed rauast võrud, kellukestega, mis liikudes kõlisesid. Ja ta lasi neile suurelt näkku tätoveerida nende kuritegusid tähendavad märgid, mis kaugelt silma hakkasid. Seejärel võisid värsked vabad kodanikud minna oma teed ja elada oma elu.

Kui kaugele nad jõudsid ja kui kaua neile elupäevi oli veel antud, seda lood ei ütle, ja vaevalt lääniisand isegi nende edasisest saatusest midagi teab.


Mine “Maailma üldinfo”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline