Eriti pikk INTRO

VII mäng

Moderaator: stuart

Kasutaja avatar
Die
Rollimängumaniakk
Postitusi: 28014
Liitunud: 18 Aug 2004, 16:19
Asukoht: Ilmaplats

Eriti pikk INTRO

PostitusPostitas Die » 17 Sept 2010, 03:33

Pootsmani tapetud naise laevatoomine läks teile isegi kalliks maksma.
Madrus Recan on surnud. Kuidas see juhtus, selgus peale tema hukkumist täpselt sama tõve kätte kui Rasec'ki. Nimelt olid pootsmani kohusetäitja Astoiwyn ja madrus Recan tuuri pannud surnu ilusa sõrmuse (mille Recan tuuri pani, kuna tema oli üks neist, kes teile randa vastu tuli ja aitas laipa tassida ning aerutada), ning mängisid selle peale täringuid, et kumb endale saab. Astoiwyn võitis ja meeste vahel läks lausa kismaks, sest Recan süüdistas teda petmises, aga Recani meeled olid juba segi. Selle kisma peale saitegi vargusele jälile, aga Recani jaoks oli juba liiga hilja - ükski rohi ei hakanud tema peale ja paari tunni pärast oli ta surnud. Sõrmuse lähemal uurimisel (paksude nahkkinnastega, ja kapteni poolt, kes kedagi teist ligidale ei lasknud, välja arvatud pootsmani vanat isa, sest Berinn on oma elu jooksul ühte kui teist näinud, ja teab ka rohtudest ja mürkidest pisut rohkem kui keskmine merekaru (ehk siis pisut rohkem kui mitte midagi). Kapten ja Berinn leidsid sõrmuselt astla, mis välja käis, ja mille küljes oli veel miskit veidrat ollust. Nüüd oli ka päris kindel, et Rasec ja Recan mürgitati, ja mürgi allikaks oli nüüdseks surnud naise mürgiastlaga sõrmus. Kapten oleks ilmselt mürki ja sõrmust veelgi uurinud, aga kaaslase surmast ja oma elu surmaohus olemisest paanikas Astoiwyn sööstis ligi, haaras nahkkindaga sõrmuse ja viskas selle merre, enne kui keegi teda takistada suutis või tahtis. Peagi järgnes sõrmusele ka selle kandja, puldanisse mähitud ja pool vana katkist ankrut küljes. Ja see oli selle loo lõpp.

Kui kõhutõvest toibuv kapten Rhauria kõigest sellest kuulis, mis saarel juhtunud oli, siis ta... (siinkohal anname mängijatele pisikese pooletunnise eelmängu raames võimaluse kaptenile tõesti kogu lugu ära rääkida ja vaatame, mis siis edasi saab). Ka haavapalavikust paranev sepp Glaodon kuulis siis, mis tema haige olemise ajal juhtunud oli.

**

Kahe mängu ig vahe on vähemalt poolteist nädalat (seega siis ca 7-8 päeva). Põhjatuul seilas ringi mööda ühte, teist ja kolmandat sadamalinna (ainult kodumaile pole ta veel jõudnud, ent sinnagi on plaanis minna - ainult enne tuleb veel ära käia Kümnendas Ilmas (Meenikunno), et see Lugu lõpetada, või vähemalt seda üritada.), vahetanud hõbedat ja rauda igasugu kaupade ja meelehea vastu, saanud need ära anda kaupmeestele, kes kapteni peale tükk aega karjusid, aga kuna te andsite neile ca 2x rohkem, kui nad pidid saama, ja lisaks veel ka puhast hõbedat, siis jäid nad lõpuks rahule ja kedagi ei pistetagi vanglasse. Nüüd on suunaks Kümnes Ilm, sest sinna kibeleb ennekõike Vaira, sest tema on öelnud, et ta vend on elus ja vangis kusagil Kümnendas Ilmas. Pealegi on see säärane kummaline maa, kust, nagu legendid räägivad, võib saada oma küsimustele vastuseid ja oma vastustele küsimusi, ning ehk õnnestub seal kogu see sahmerdamine lõpuks korda saada, et siis oma normaalse elu juurde naaseda.

**

Seiklejate hulk on igastahes vähenenud - üks Hõbevari läinud teadmata suunas, teine hinge vaakuvana oma kaitsevaimu poolt minema viidud, ka Kuldsilm on taas kuhugi kadunud, samuti on kellelegi sõnagi lausumata läinud saarelt leitud vetevaim Rakkinden... ja vaene mälukaotusega kaupmees-ravitseja, kes Argeili mõõga läbi oma otsa leidis...

Merehaldjast sotsiofoob Treiloth ja legendaarne Caius Athas Ienith... Imelik ja lahke mäginõid, kes Giraheegist sai endale nimeks Sirra Quma... pisike lumerebaste prints Adrian ja tema ema, uhke Odette; Giraheegi valge lohe, keda hüüti Emandaks, nah'nude vägev kapten Adham... Mis neist saanud on? Kus nad on? Läheb neil hästi? Viib kellegi elu veel kunagi nendega kokku, nõnda et võiks maha istuda ja rääkida elust ja suurest Seiklusest, mis kunagi oli.

Üks kui teine aga on leidnud Põhjatuulelt endale kodu ja uue pere - nii tormakas ja häbelik Swey Turisepoeg, kelle kohal kapten oma kaitsvat kätt hoiab ja temast meremeest koolitada üritab, kui ka Thania viimane elusolev sepp Glaodon, kes kaotas kõik, aga võitis endale hulga sõpru. Isegi Vaira, kellele vist kõik on oma muresid usaldanud ja kelle õla najal kurtmas käinud.

Kord juba aitas Kümnes Ilm neil pidet leida ja vastuseid saada. Toona juhtis laeva sinna Mereisa tahe, seekord kõigi Põhjatuulel seilajate oma.
Lahtisi otsi on palju, nii suuri kui väikeseid, ühiseid kui isiklikke.

Mis saab Raamatust? Tuleb see peita? Ent kuhu? Tuleb see hävitada? Ent kuidas?
Mis saab Vairast? Kas ta leiab oma venna? Kas ta leiab rahu?
Mis on saatusel pootsman Heran'ile varuks? Miks ennustati just talle "Sina tood ilmade lõpu lähemale"? Mis on see punane kristall, mis ei hävi vees ega tules, mida nii mitmed himustavad ja mis Herani üle säärast väge omab?
Kas Glaodon, kes otsib minevikku, ka leiab selle - või ehk leiab minevik hoopis tema?
Kas Ingerist saab Hõbevari, nagu kuulutasid talle Hõbevarjude Vanemad, või on saatusel ka talle mõni muu tee varuks?
Ja kapten, mis saab temast? Hakkab ta jälle edasi-tagasi mandri ja oma kodulinna vahet seilama?

Kuidas see lugu lõpeb?

Üks on igastahes kindel - kunagi, paljude aastate pärast, kuulevad väikesed lapsed nii saarel kui mandril enne magamajäämist lugusid Põhjatuulest ja vapratest seiklejatest, kes tema pardal mööda ilma ringi seilasid, ja kelle elus oli nii palju lõbusaid ja hirmuäratavaid seiklusi ning kes tegid äraarvamata hulga kangelastegusid ja elasid peale seda veel kaua-kaua õnnelikult. Ja kõrtsis tule ääres lauldakse mõnd ilusat pikka laulu Põhjatuulest Tulnute seiklustest, ning rahvas jääb vait ja kuulama.
Ja nii mõnedki õhkavad ja ütlevad, et vot, oli see alles Seiklus.
It's not a world of sunshine, strawberries and fluffy white bunnies. It's a world where you fall and the vultures gather for a feast.

Kasutaja avatar
stuart
Rollimängumaniakk
Postitusi: 4436
Liitunud: 16 Nov 2004, 17:41
Asukoht: Tartu-Tallinn-Tartu

PostitusPostitas stuart » 17 Sept 2010, 07:59

Väga nunnu :D
Macchiavelli on poisike. (TM Panic Productions)
---
“There comes a time when you must stop running, when you turn and face the tiger.”
- Fenris, Dragon Age 2

Magnus
Ilmaplatsi jedi
Postitusi: 89
Liitunud: 02 Apr 2009, 17:24
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

PostitusPostitas Magnus » 17 Sept 2010, 17:57

Päev enne Die kirjeldatud sündmust. Rahvas on saarel.
Kaks madrust astusid kajuti uksest sisse. Vanem neist asetas kausi
joogiveega lauale. Mees voodis tegi silmad lahti ja vaatas madruste poole.
"Männid ..." ütles ta. "Männid on tegelikult kased ... kes ei viitsi habet ajada." Peale väikest pausi tõmbas ta korra hinge ja täpsustas: "Seetõttu on nende lehed karvased."

Madrused vaatasid teineteisele otsa. Esimene neist lausus: "Eip. Ikka veel palavikust segi. Näis, kas homme saab asja."

Kasutaja avatar
Die
Rollimängumaniakk
Postitusi: 28014
Liitunud: 18 Aug 2004, 16:19
Asukoht: Ilmaplats

PostitusPostitas Die » 17 Sept 2010, 18:11

:D
Just. Täpselt. Nii ongi.

Ja olgu kanasarvik ikka sinuga! 8)
It's not a world of sunshine, strawberries and fluffy white bunnies. It's a world where you fall and the vultures gather for a feast.

Kasutaja avatar
Dru
Operatiivnuffik
Postitusi: 601
Liitunud: 01 Nov 2004, 18:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

PostitusPostitas Dru » 19 Sept 2010, 14:53

Gaad, ma ju enam täpselt ei mäleta, mis juhtus. Ma loodan, et kapten lepib üldsõnalise kokkuvõttega. :P

samas, teised saavad minu mälulünki täiendada...
We haven't got a plank. Just fucking jump.

Kasutaja avatar
Die
Rollimängumaniakk
Postitusi: 28014
Liitunud: 18 Aug 2004, 16:19
Asukoht: Ilmaplats

PostitusPostitas Die » 19 Sept 2010, 15:09

Noh, suuremate saavutuste nimekiri kaldub kuhugi sinnakanti, et:

* Surma Raamat - andsite tundmatu rassi esindajale ära. (peale seda, kui olite selle ära kaotanud ja jälle üles leidnud)
* Kristall - lasksite teisel tundmatul rassil aktiveerida. Tulemused - teadmata.
* Varandus - ei leidnudki.
* Kaupmees-ravitseja - tapetud Argeili poolt mingi veidra riituse ajal.
* Argeil - lännu hingevärava kaudu tundmatus suunas
* Rasec - surnud või suremas, ära viidud oma kaitsevaimu poolt

Tsiteeridest klassikat - "Jätka nüüd ise..."
It's not a world of sunshine, strawberries and fluffy white bunnies. It's a world where you fall and the vultures gather for a feast.

barbar
Operatiivnuffik
Postitusi: 34
Liitunud: 02 Aug 2006, 10:31

PostitusPostitas barbar » 19 Sept 2010, 16:58

Ei olnud tundmatu rass, üsnagi tuttav, vähemalt minu jaoks :D .

Kasutaja avatar
Die
Rollimängumaniakk
Postitusi: 28014
Liitunud: 18 Aug 2004, 16:19
Asukoht: Ilmaplats

PostitusPostitas Die » 19 Sept 2010, 17:03

Jaa, sest sinu sees on Izlin, aga vaevalt et Swey ise oleks midagi nah'nu'dest teadnud ;)

*patspats* Ära siis näiteks kostüümi maha uneta, vms. Ja võta Kauriga ühendust, et nad su ikka Tartust peale korjaks. Teine võimalus on minna koos Üloga bussiga.
It's not a world of sunshine, strawberries and fluffy white bunnies. It's a world where you fall and the vultures gather for a feast.

Kasutaja avatar
stuart
Rollimängumaniakk
Postitusi: 4436
Liitunud: 16 Nov 2004, 17:41
Asukoht: Tartu-Tallinn-Tartu

PostitusPostitas stuart » 19 Sept 2010, 18:57

Ahjaa, ja ärge unustage kogu seda jama selle tundmatu naisega, eks :D
Macchiavelli on poisike. (TM Panic Productions)
---
“There comes a time when you must stop running, when you turn and face the tiger.”
- Fenris, Dragon Age 2

Kasutaja avatar
Dru
Operatiivnuffik
Postitusi: 601
Liitunud: 01 Nov 2004, 18:01
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

PostitusPostitas Dru » 19 Sept 2010, 23:12

Varanduse leidsime ju?
We haven't got a plank. Just fucking jump.


Mine “Käib salapidi öö”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline