Mängumuljed

IV mäng

Moderaator: stuart

Elaviel
Lumelohe
Postitusi: 30
Liitunud: 23 Mär 2009, 13:37

PostitusPostitas Elaviel » 02 Nov 2009, 23:22

Niisiis KOMM kõmmidele. Te olete ületamatud!
See oli üks kõige süngelt lahedamaid mänge, mis eales tehtud... Ma ei ole varem kunagi nii reaalselt ehmatanud ja kartnud kah...kõiksugu kartuseid oli... Näiteks: Nara oli nii võimsalt suursugune, et võttis hirmu nahka. Kõrgkooljas oli jälk sõna otseses mõttes...külmavärinad tulevad siiani peale. Pikkade küüntega laamiad olid „kriipid“....eriti kui nad ka maja põranda all juba olid...prr...
Koomiline Liira andis mängule veel omamoodi õdusa olmelise dimensiooni.
See oli oma moodi lahe, et meid nii vähe oli. Kogu aeg oli tunne, et meid on palju rohkem. Isegi kui kõik olid koos, tundus nagu peaks meid veel olema....
Ilm oli jah tellitud teil just see õige. Lai lumesadu just nii õigel ajal ja isegi lõke oskas siis praksuda kui oli vaja efekti anda. Ka see andis tegelikult palju juurde, et elektrit ega vett seal majas ei olnud, tegi kõik palju reaalsemaks. Kui ikka latern kustus oli pime ja kõik.
Mängijad mängisid nii lahedalt ja supper hästi oma rolli. Sepa sepistuseks ettevalmistused oli omaette vaatemäng ja reaalselt seda metalli kõlksu teha oli väga lahe ja andis õige tunde. Matused olid vääga sügavalt emotsionaalsed ja panid mu tegelast tõsiselt elu ja olu üle mõtlema.
See mäng oli nii erinäoline ja huvitav. Et ma lõpuks siis mõõka ka kasutada sain oli vääääga tore...muidugi olid mul omad og takistused, mis mind tõsiselt segasid ega lasknud võitlust täiel rinnal nautida, aga see ei teinud üldemotsiooni kuidagi kehvemaks.
Meeldisid vestlused igasugu toredate sellidega nagu pimeduse isand, Nara ja laamiad...ja mulle tegelt meeldib nendega rääkida aga nad kunagi ei taha minuga piisavalt kaua rääkida... aga eks see ikka õige ole ka... muidu ei oleks ju juhet.
See oli ikka supper kui ramatut avada „tahtsin“...selline hasart ja otsene vajaduslik tahtmine ja kõrist kostuv õel naer.Võiks öelda nagu olekski kuri isand päriselt võimust võtnud. See reaalsus ja nii rolli sisse elamine ja kõik tänu SUUREPÄRASTELE kõmmidele ja väga headele kaasmängijatele.
Peale mängu oli imelik autosse istuda...reaalne maailm oli kuidagi võõras. Tahtsin tagasi!
Kadika väga temaatiline muusika aitas reaalse maailma pealetungi vähe leevendada!

See mängude sari on maailma parim ja kõmmid ärge kartke kunagi, et teie mäng saab kehv olla, see lihtsalt pole võimalik!


Mine “Mere lapsed”

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline