60. leht 62-st

Postitatud: 28 Okt 2005, 20:30
Postitas DeiraNeia
Nele suud ehib õel naeratus. Ta järgneb rahulikul sammul Spiritile majja.

Postitatud: 28 Okt 2005, 21:25
Postitas Spirit
Spirit tormab mööda maja nagu hull ringi, tuustides ja pildudes asju ühest kohast teise. Ei midagi. Ainuke kiri mille ta leidis oli see, mis mammit raputades alla sadas. Vastust, mille Spirit oli kirjutanud, ei olnud kusagil. Otsi palju tahad. Ei pööningul ei kusagil. Ei ole ju võimalik, et asjad lihtsalt heast peast õhku haihtuvad... Ta hakkab närvi kaotama.

Leidmata kirja, sammub ta taas uksest välja, näol mõtlik ilme. Aga samas... võib ka uue kirja kirjutada... Aga ikkagi... teine kiri ei saanud lihtsalt haihtuda...

Postitatud: 28 Okt 2005, 21:39
Postitas DeiraNeia
Kas sa tahad siis oma kirja tagasi või mitte? küsib Nele, kes Spiritit majas kogu aja jälgis ja nüüd tema järel välja tuli. Ta ei naerata enam.

Postitatud: 29 Okt 2005, 21:09
Postitas MariHeleen
Yge ärkab kellegi lõõtsumise peale. Tal on meeletu peavalu ja süda nii paha. Ja jälle on tema ümber see lehk. Taaskord on ta surma saanud? Nagu mida kuradit?
Ja kes tema kohal on, see on otseloomulikult Ruun.
Sa peaksid ettevaatlikum olema, mu kallis.
Ruun, sinul oleks üldse parem vait olla!
Hunt tömbub eemale ja istub, Yge haarab tema karvadest ja töuseb.
Ma nägin siin üht kulli taolist vöi midagi... mainib Ruun.
Lindu? Kuid Yge ei lase loomal vastata. Ta könnib Spiriti ja Nele juurde-
Pole erilist mötet mind tappa... Ja ta jääb ohutusse kaugusesse seisma ning uurib nende reageeringuid...
...sest umbrohi ei hävine
Yge... üritab Ruun kontakteeruda, kuid naine vaigistab ta ühe käeviipega ja ürtleb: Vaiki, nurjatu!

Postitatud: 30 Okt 2005, 01:42
Postitas DeiraNeia
Nele vaatab Yge poole ja võpatab.

Kas... sa polnud mitte surnud?

Postitatud: 01 Nov 2005, 09:55
Postitas Spirit
Spirit muigab, kuuldes Yge häält.Kui õigeid vahendeid kasutada, küll siis hävib hõikas Spirit, kes ei näinud üldse üllatunud olevat, et Yge elus on. Eks jõlgu pealegi kaasa. Vaatame kui kauaks... ning ta muigab õelalt.

Postitatud: 03 Nov 2005, 17:44
Postitas MariHeleen
Sinu öelus on kadestamisväärne, kallis... kostab Yge Spiritile.

Ta pole nii paha, kui pealt paistab. lausub Ruun, kuid Yge ei tee temast välja. Ruun teab, et Spirit vöib teda kuulda...

Yge ohkab ja astub Nele juurde. Tere, vööras. Olen Yge ja see hiiglaslik ja loll hunt on minu Ruun.... pealegi oled sina kuidagi tuttava näoga, olen ma sind enne ehk näinud? Ta sirutab käe Nele poole ja ootab reageeringut, mingisugust vastust.

Postitatud: 05 Nov 2005, 02:58
Postitas DeiraNeia
Nele surub Yge kätt.

Ei, ma ei usu, et me kohtunud oleme. Mina olen Neliquele.

Postitatud: 06 Nov 2005, 00:26
Postitas Spirit
Spirit rapudab vaid pead, ning püüab Yge öeldust mitte välja teha...
Ta jätkab teed.

Postitatud: 08 Nov 2005, 17:12
Postitas MariHeleen
Vöimalik. Minu mälu pole enam selge, olgugi et noor olen...

Ja ta kutsub Neliquele kaasa, et Spiritile järgneda.